Iga sõna Dupis on ehitatud valdkondadest. Sõnad moodustatakse kõige vähem äratuntavast tunnusest kõige äratuntavamani. Need reeglid määravad, kas sõna on kehtiv.

Muutja + valdkond

a (max) ja o (null) on valdkonnad, mis muudavad järgnevat — alati sidekriipsuga, nagu iga teine valdkond.

Liitvaldkonnad

Kaks või enam valdkonda, mis on ühendatud sidekriipsuga, loovad liitmõiste. Iga valdkond kehtib järgmise kohta. Viimane valdkond on pea (kõige äratuntavam tunnus); eelnevad valdkonnad kitsendavad tähendust.

Sufiksid: vo, jo

vo (tee) muudab iga valdkonna verbiks. Ilma vo-ta on sõna seisund või omadus.

jo (küsimus) lisamine valdkonnale loob küsisõna.

Eitus: no

no eitab järgnevat. Aseta see eitatava sõna ette. no on eraldiseisev sõna — seda ei sulandata ega ühendata sidekriipsuga.

Nimed on kohalikud

Riikide, kohtade, inimeste ja muude pärisnimede nimesid ei tõlgita. Kohalikku sõna või nime kasutatakse sellisena, nagu see on. Näiteks: "London" jääb "Londoniks", mitte millekski nagu "wupa-go-ba" (suur linn).

Dupi sõnamoodustuse Backus-Nauri vorm

Tehnikahuvilistele — siin on Dupi sõnamoodustuse põhigrammatika:

sõna = valdkond | valdkond-valdkond | valdkond-valdkond-valdkond