Iga sõna Dupis on ehitatud valdkondadest. Sõnad moodustatakse kõige vähem äratuntavast tunnusest kõige äratuntavamani. Need reeglid määravad, kas sõna on kehtiv.

Muutja + valdkond

a (max) ja o (null) on valdkonnad, mis muudavad järgnevat — alati sidekriipsuga, nagu iga teine valdkond.

• a-lo — a(kõik) + lo(tõmme) = pühendumus
• ni-fu — ni(vastupidine) + fu(rahulikkus) = vihane
• a-mu — a(kõik) + mu(rõõm) = joovastus
• o-ge — o(null) + ge(meeletaju) = tuimus

Liitvaldkonnad

Kaks või enam valdkonda, mis on ühendatud sidekriipsuga, loovad liitmõiste. Iga valdkond kehtib järgmise kohta. Viimane valdkond on pea (kõige äratuntavam tunnus); eelnevad valdkonnad kitsendavad tähendust.

• po-ba — kõvadus + mahutavus = maja
• so-a-li — suur + max vedelik = järv
• ji-pi-du — stabiilne + teadmine + suhtlus = seadus
• ve-ju-di — liikumine + kõver + asi = jalgratas
• a-po-ba — max + kõvadus + mahutavus = kindlus

Sufiksid: vo, jo

vo (tee) muudab iga valdkonna verbiks. Ilma vo-ta on sõna seisund või omadus.

• lo-vo — tõmme + tee = meeldida / tõmbuda
• ve-vo — liikumine + tee = liigu / mine
• du-vo — suhtlus + tee = ütle / räägi
• a-lo-vo — kõik + tõmme + tee = armastada

jo (küsimus) lisamine valdkonnale loob küsisõna.

• ko jo — elu + küsimus = kes?
• da jo — kaugus + küsimus = kus?
• ti jo — aeg + küsimus = millal?

Eitus: no

no eitab järgnevat. Aseta see eitatava sõna ette. no on eraldiseisev sõna — seda ei sulandata ega ühendata sidekriipsuga.

• ma no ve-vo — mina ei lähe
• no a-mu — mitte õnnelik (erineb o-mu-st = null rõõm)
• no a-lo-vo — ei armasta (eitab verbi)

Nimed on kohalikud

Riikide, kohtade, inimeste ja muude pärisnimede nimesid ei tõlgita. Kohalikku sõna või nime kasutatakse sellisena, nagu see on. Näiteks: "London" jääb "Londoniks", mitte millekski nagu "wupa-go-ba" (suur linn).

Dupi sõnamoodustuse Backus-Nauri vorm

Tehnikahuvilistele — siin on Dupi sõnamoodustuse põhigrammatika:

sõna = valdkond | valdkond-valdkond | valdkond-valdkond-valdkond